Eesti Rahvusraamatukogu avab veebiarhiivi

Eesti Rahvusraamatukogus loodud veebiarhiiv, mis säilitab eesti kultuuripärandi seisukohalt olulisi veebisaite, on avatud alates 27. novembrist

Veebiarhiiv http://veebiarhiiv.digar.ee/ tuleb appi siis, kui on mingil põhjusel vaja kasutada veebist kadunud või oluliselt muutunud lehti. Esialgu on veebiarhiivi kogud veel väikesed, kuid juba on selle kaudu näiteks võimalik lugeda artikleid praeguseks veebist kadunud kirjandusajakirjast Kriteerium (www.kriteerium.ee) või vaadata, millest on kirjutanud poliitikud oma blogides. Niinimetatud ainueksemplaridena on arhiivist saadaval veel Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud veebisait (www.eesti90.ee), Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse koduleht (www.coe.ee), erakonna Eestimaa Rahvaliit sait (www.rahvaliit.ee), kirjanik Peeter Sauteri koduleht (www.peetersauter.ee) jpt.   Eesti Rahvusraamatukogu tegeleb ainukesena Eestis veebisaitide talletamise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega. Sundeksemplari seadus määratleb võrguväljaanded sundeksemplaride hulka ning annab Eesti Rahvusraamatukogule õiguse koguda vabalt kättesaadavaid eesti veebisaite ja pakkuda arhiveeritud materjalile veebiarhiivi kaudu juurdepääsu. Veebisaidi omanikel on õigus ligipääsu piirata. Alates 2010. aastast on talletatud ligikaudu pool tuhat saiti, sealhulgas valitsus- ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, valimiste ning väliseesti temaatikaga seotud veebisaidid. Arhiivi valitud väljaanded on eesti rahvuskultuuri seisukohalt olulised ning vastavad koostöös teiste Eesti mälu- ja teadusasutustega loodud valikupõhimõtetele. Talletamist ootab umbes 100 000 eesti veebisaiti ja nende arhiveerimist alustatakse 2014. aastal. Põhjalikumalt on kavas talletada kuni 3000 saiti, ülejäänutest püütakse saada arhiivikoopia suuremahulise arhiveerimise käigus. Veebisaite talletatakse arhiveerimisrobotite abiga, mis liiguvad mööda veebilinke ja koguvad etteantud piiridesse jäävad veebilehed koos kõigi kuvamiseks vajatavate elementidega. Kogutud failid salvestatakse veebiarhiivi failivormingusse ning tarkvara abil on võimalik kogutud materjali taasesitada.   Maailmas on praegu kokku umbes poolsada veebiarhiivi - väikestest arhiividest kuni Internet Archive'ni, kus leidub 366 miljardit veebilehte. Alates 2012. aastast kuulub Eesti Rahvusraamatukogu veebiarhiive ühendavasse organisatsiooni International Internet Preservation Consortium, mis püüab leida lahendusi veebiarhiveerimise tehnilistele ja õiguslikele väljakutsetele, loob standardeid ning arendab tarkvara. Täiendav teave: Jaanus Kõuts, veebiarhiveerimise juhtiv spetsialist, tel. 630 7286 Raivo Ruusalepp, digitaalarhiivi osakonna juhataja, tel. 630 7166 Annika Koppel, kommunikatsioonijuht, tel. 630 7260 Eesti Rahvusraamatukogus loodud veebiarhiiv, mis säilitab eesti kultuuripärandi seisukohalt olulisi veebisaite, on avatud alates 27. novembrist companies, which provide best web site hosting in the uk. Services for top web hosting.
Eesti Rahvusraamatukogu avab veebiarhiivi
Eesti Rahvusraamatukogu avab veebiarhiivi

Eesti Rahvusraamatukogu avab veebiarhiivi

27. nov. 2013

Eesti Rahvusraamatukogus loodud veebiarhiiv, mis säilitab eesti kultuuripärandi seisukohalt olulisi veebisaite, on avatud alates 27. novembrist

Eesti Rahvusraamatukogu avab veebiarhiivi

Veebiarhiiv http://veebiarhiiv.digar.ee/ tuleb appi siis, kui on mingil põhjusel vaja kasutada veebist kadunud või oluliselt muutunud lehti. Esialgu on veebiarhiivi kogud veel väikesed, kuid juba on selle kaudu näiteks võimalik lugeda artikleid praeguseks veebist kadunud kirjandusajakirjast Kriteerium (www.kriteerium.ee) või vaadata, millest on kirjutanud poliitikud oma blogides. Niinimetatud ainueksemplaridena on arhiivist saadaval veel Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud veebisait (www.eesti90.ee), Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse koduleht (www.coe.ee), erakonna Eestimaa Rahvaliit sait (www.rahvaliit.ee), kirjanik Peeter Sauteri koduleht (www.peetersauter.ee) jpt.

 

Eesti Rahvusraamatukogu tegeleb ainukesena Eestis veebisaitide talletamise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega. Sundeksemplari seadus määratleb võrguväljaanded sundeksemplaride hulka ning annab Eesti Rahvusraamatukogule õiguse koguda vabalt kättesaadavaid eesti veebisaite ja pakkuda arhiveeritud materjalile veebiarhiivi kaudu juurdepääsu. Veebisaidi omanikel on õigus ligipääsu piirata.


Alates 2010. aastast on talletatud ligikaudu pool tuhat saiti, sealhulgas valitsus- ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, valimiste ning väliseesti temaatikaga seotud veebisaidid. Arhiivi valitud väljaanded on eesti rahvuskultuuri seisukohalt olulised ning vastavad koostöös teiste Eesti mälu- ja teadusasutustega loodud valikupõhimõtetele.
Talletamist ootab umbes 100 000 eesti veebisaiti ja nende arhiveerimist alustatakse 2014. aastal. Põhjalikumalt on kavas talletada kuni 3000 saiti, ülejäänutest püütakse saada arhiivikoopia suuremahulise arhiveerimise käigus. Veebisaite talletatakse arhiveerimisrobotite abiga, mis liiguvad mööda veebilinke ja koguvad etteantud piiridesse jäävad veebilehed koos kõigi kuvamiseks vajatavate elementidega. Kogutud failid salvestatakse veebiarhiivi failivormingusse ning tarkvara abil on võimalik kogutud materjali taasesitada.

 

Maailmas on praegu kokku umbes poolsada veebiarhiivi - väikestest arhiividest kuni Internet Archive'ni, kus leidub 366 miljardit veebilehte. Alates 2012. aastast kuulub Eesti Rahvusraamatukogu veebiarhiive ühendavasse organisatsiooni International Internet Preservation Consortium, mis püüab leida lahendusi veebiarhiveerimise tehnilistele ja õiguslikele väljakutsetele, loob standardeid ning arendab tarkvara.
Täiendav teave:
Jaanus Kõuts, veebiarhiveerimise juhtiv spetsialist, tel. 630 7286
Raivo Ruusalepp, digitaalarhiivi osakonna juhataja, tel. 630 7166
Annika Koppel, kommunikatsioonijuht, tel. 630 7260

Eesti Rahvusraamatukogu avab veebiarhiivi Eesti Rahvusraamatukogus loodud veebiarhiiv, mis säilitab eesti kultuuripärandi seisukohalt olulisi veebisaite, on avatud alates 27. novembrist
Eesti Rahvusraamatukogu avab veebiarhiivi
looking for best website hosting services provided by web hosting with reasonable time websites hosts, for website hosting in UK you may want to look at web hosting top 5 uK best review present some choices, which offer good quality web hosting suggest in UK. how to choose best website hosting firm for better services top web site hosting services uptime becomes most important when having business applications, for example the design page what is website design how to design a website which explains how online backup works and gives simple tips for backing up your data How Online Backup Works is offering simple online backup definition of listing site full pagenum.

SAKU VALLA MAJAS

Teaduse 1, Saku 75501  

Telefon: 672 8502;518 8476

E, T, K ja N 10-19
R 10 - 16, L 10-15, P suletud

KIISA VABAAJAKESKUSES

Kurtna tee 8, Kiisa 75503
Telefon: 607 4008, 5304 7525 

E,T, N 11-18, K 11-19, R 11-16
iga kuu 1. ja 3. L 10-15, P suletud

KURTNA KOOLIS

Kurtna tee 50, Kurtna 75518
Telefon: 5919 6019

E, T, N, R  9-16, K 10-18
L ja P suletud

KAJAMAA KOOLIS

Kajamaa küla, Saku 75501
Telefon: 5330 8711


K 13-16
Muul ajal suletud