©amaanide kodumaa Siber ja Baikali järv

14. veebr. 2017

Kadri Aru fotonäitus Sakus 13. detsembrist 2016 kuni 6. aprillini 2017

©amaanide kodumaa Siber ja Baikali järv

Soovin Teiega jagada mõningaid mõtteid enda sellesuvisest reisist Siberisse Baikali järve äärde. Juba mitmete sajandite vältel on Siber olnud tsaari ja Stalini re¾iimide poolt tagakiusatute koduks. Praegu elab seal rahumeelselt külg külje kõrval palju erinevaid kultuure ning rahvusi oma kommete ja traditsioonidega, kes kõik Baikali järve pühaks peavad.

 

Reisi eesmärk oli tutvuda nii kohaliku looduse ja eluoluga kui ka erinevate usunditega, eelkõige siis šamanismiga. Usutakse, et šamaanid on vahelüliks inimese ja looduse vahel. Läbi riituste ja palvete aitavad nad meil loodusega jälle üheks saada. Me muutume keskkonnateadlikumaks, tundlikumaks ning suureneb empaatia teiste inimeste osas. Samuti toovad šamaanid meile sõnumeid teispoolsusest.

 

Baikali järv ja selle ümbrus on energeetiliselt eriliselt laetud, mis võimaldab kergesti transsi minna, mis omakorda võimaldab kogeda nähtamatut ning saada kontakti kõrgeima reaalsusega. Ehk ka sellepärast on selles kandis palju šamaane. Baikali järves suplemine pidi halvast karmast puhastama…

 

Tutvusime ka vene vanausulistega, tänapäeva vene õigeuslikega ning budistidega, kusjuures paljud budistlikud ja šamanistlikud praktikad on seal omavahel segunenud.

 

Reis oli rikas ka muude muljete poolest. Loodus on seal loomulikult võrratu ning kohtab veel poolmetsikuid hobuseid. Mõned ööd olime kohalike juures, mis oli elamus omaette. Reisi suurimaks gulinaarseks naudinguks oli süüa lõunat ühes kauges külas perenaiste Nina ja Maša juures, kes pidid poes vaid soola järel käima…

 

Reis toimus juulis-augustis 2016 väljalennuga Moskvast marsruudil Irkutsk - Olhon - Ust-Barguzin - Ulan-Ude - Hara-Šibir - Irkutsk.

 

Kadri Aru