Näituse peategelased on rebane ja kobras. Eks ikka sellepärast, et kobras valiti 2019. aastal aastaloomaks. Kobras on meie metsade suurim näriline, kaalub 20-35 kilo. Kobras tunneb ennast nagu kala vees, kasukas on tihe ning vett läbi ei lase. Sukeldumise ajal sulgeb kobras nina ja kõrvad naha kurruga. Tagajala varvastevahelised ujunahad teevad temast suurepärase ujuja. Kobras on põlisasukas, kuigi aastatel 1841 kuni 1957 asurkond katkes. Tavaliselt langetab kobras puid nagu teritaks pliiatseid. Selliseid kopraid, kes skulptuure puutüvest välja näriks, pole mujal kohanud, kui Kurtna paisjärve ääres. Kopra tehtud puuskulptuurid on näituse huvitavaim osis.
Ka rebane on pärit siit samast ligidalt. Võib isegi arvata, et ta on tegelikult Kurtna Pähklimäe hiiekoer. Ega siis tavaline rebane ennast nii tihti näitamas käi. Mõni aasta tagasi tegi hiiekoer mäe küljesse koguni pesa. Ikka selle külje peale, kus Pähklimäe vihmakoguja kivi asub.
Kobrast ja rebast pildistas Türi tuntud loodusfotograaf Annika Ratt (Kivimägi). Tuttavaks sai ta kopraga Türi järve ääres, sõid koos õunu ning vahepeal tegid ka mõne foto. Mari Kartau (kunstniku nimega Siram) kopraonu on Harjumaa mees, täpsemalt Jüri kandist. Epp Haabsaare paar maali on hiiekoerast. | ||